Võti heaks suhtlemiseks on iseenda ja vestluspartneri jälgimine.
Suhtlemise käigus teadvusta endale enda kohta:

 – mida su kehakeel ütleb teistele

 – mida sa mõtled teistest, endast, olukorrast

 – missugust emotsiooni koged

 – missugust aistingut tunned kehas (õhupuudus, pinge kaelas, suukuivus…)
 
Kuidas reageerida väljaspoolt tulevatele ärritajatele? Kasuta teadlikult sõbralikku kehakeelt, kuula teadlikult.
 
 

KUULAMISOSKUSED

– tähelepanu väljendamisoskused

– jälgimisoskused

– peegeldamisoskused

1.Tähelepanu väljendamisoskused.

 – Osavõttu väljendav kehahoid – kallutamine ette

– Sobilik kehakeel (avatud) ja kaugus (1m)

– Silmside

– Väliste segajate vältimine – lugemine, möödujatele lehvitamine/noogutamine tervituseks, telefon, söögitegemine

2.Jälgimisoskused

– Ukseavajad

– Väikesed julgustused

– Vähesed küsimused

– Tähelepanelik vaikimine – see võimaldab rääkijal endasse süüvida. Jälgi teise kehakeelt, kuula rääkijat, püüa aimata tema tundeid
 

Ukseavajad 
1) Teise kehakeele kirjeldus: “Sa oled kuidagi hajevil”
2) Üleskutse rääkimisele: “Ma olen valmis Sind kuulama.”
3) Vaikimine, et teine saaks otsustada kas rääkida või mitte
4) Tähelepanu väljendav kehahoid ja silmside

Näide:
 “Ma loen su käitumisest välja, et sa pole viimastel päevadel olnud sina ise. Mis sind vaevab?
Tahad sa sellest rääkida?
Ma olen valmis sind kuulama,
millal iganes sulle sobib.”

Väikesed julgustused – nendega annad märku, et kuulad huviga.
Räägi veel
Jah?
Näiteks?
Jajah
Õige küll
Või nii?
Kas tõesti
Noh?
Issand
Lase edasi!
Tohoh!
Muidugi
Pagan!

Avatud küsimused
Sel ajal kui ta Sinu küsimusele vastab

– siis kerkivad tal tunded pinnale

– siis saad tema tundeid talle tagasi peegeldada

– siis ta saab teadlikuks oma tunnetest ja ta hakkab lahendustele lähemale jõudma

Suletud küsimus:
“Sa tahtsid mind selle uue objekti pärast näha, jah?

Avatud küsimus:
“Mis sul mureks, Peeter?”