Kui konflikt on ära toimunud, siis mõned inimesed tunnevad süütunnet, et ei suutnud ennast vaos hoida. Teised tunnevad viha teise osapoole vastu. Seega üks võtab liigset vastutust, teine ei võta üldse vastutust toimunu eest.
Kui tunned ennast süüdi, siis kuula oma sisekõnet pärast konflikti. Kas sisekõne on kriitiline, süüdistav? See on “Sisemine kriitik” ehk ego üks vormidest. Ego olemust ja väljendusvorme kirjeldab hästi Echart Tolle oma raamatus “Uus maailm.” Kriitiline sisehääl tekib lapsepõlves kogetud sündmuste tõttu. (tavaliselt vanemate kriitika ja pidev rahulolematus lapse käitumise suhtes)
Selleks, et kriitilist sisehäält taandada võib endale öelda kas ise väljamõeldud ankurlauseid. “Kõik on hästi. Kõik on lahendatav. Läks seekord sedapidi.” jne.
Kõige olulisem on ise ennast kõigepealt aktsepteerida ehk heaks kiita. Konflikt on juba toimunud. Seda tagasi pöörata ei saa. Sa kasutasid sulle parajasti kättesaadavaid oskusi ja teadmisi, kuid see ei toiminud. Mis siis ikka. Anna endale andeks, sest tegid kõik mis hetkel suutsid. Sisemise kriitiku vaigistab just selline ennast aktsepteeriv sisekõne.
Siis kui sisemine kriitik on vaigistatud, on vaja tegeleda tunnete läbikogemisega (aistingutena) või läbitöötamisega mõne sobiva eneseregulatsioonitehnika abil ja alles siis on võimalik lahenduste otsimisele keskenduda. Sisemist kriitikut kuulates või tugeva emotsiooni küüsis olles ei tule häid lahendusi pähe.
Küsi endalt lahendusele keskenduvaid küsimusi:
“Mida mina saaksin teha, et see asi enam ei korduks?”
“Mida mina saaksin teha, et see asi ära lahendada?”
Aju pakub sulle mitmeid lahendusi. Kirjuta vastused üles, analüüsi, vali välja sinu arvates parim lahendus ja tegutse selle põhjal.
Ära karda eksida, õpi kuulama intuitsiooni. Kui valitud lahendusele mõeldes tekib kerge, hea, kindel tunne, siis on valitud lahendus õige. Kui tekib ängistav, ärev, võitlushimuline tunne, siis on see ego valik. Vali uuesti. :)