SULETUD KÜSIMUSED

Suletud küsimusel on ainult üks õige vastus.

• – jah/ei vastus (“Kas sa poes käisid?” “Jah”)
• – õige või vale vastus (“Mis oli selle filmi peategelase nimi?” “Maria”)

Vestluste käigus hoidmiseks pole suletud küsimused edasiviivad. Kujutle ennast olukorda, kus keegi küsiks Sinult järjest ainult suletud küsimusi. Kuidas Sa ennast tunneksid 5 minuti pärast? Ilmselt mitte eriti mugavalt.

See, kes küsib küsimusi, juhib vestlust. Pärast mitmeid suletud küsimusi tunneb vastaja pressingut ja et teda suunatakse kuhugi, kuhu ta ei taha minna. Sellisel moel – suletud küsimustega, on raske suhet ehitada või parandada.

Kui Sa ei soovi kiiret lõppu vestlusele, siis kasuta avatud küsimusi.

AVATUD KÜSIMUSED

Avatud küsimused võivad anda erinevatel aegadel erinevaid vastuseid ja vajavad vastaja poolt pikemat järelemõtlemisaega.

Need küsimused on head vestluse arendamiseks ja vestluspartneri seisukohtade teada saamiseks. Nendele küsimustele saadud vastused on rohkem pigem tunnetel, arvamustel ja ideedel põhinevad kui faktidel.

Avatud küsimused ärgitavad vestlust liikuma sügavuti ja sellistes vestlustes on osalejatel huvitav viibida.

Avatud küsimused annavad suurema kontrolli küsijalt vastajale ja motiveerivad infot vahetama ning oma tundeid ja arvamusi väljendama.

Avatud küsimused algavad sõnadega: Mis, Mida, Missugune, Kus, Miks, Kuidas, Selgitage palun…, Kirjeldage…, Öelge mulle…”

Näiteks:

“Miks te niimoodi arvate?” (küsimus eeldab pikemat vastust, selgitust)

“Mida te arvate sellest?” (küsimus eeldab pikemat vastust, arvamust)

KUIDAS ALUSTADA VESTLUST

Hea vestlus on nagu lauatennise mängimine. Mõlemad mängijad (vestluses osalejad) on olulised, et mäng (vestlus) üldse toimuda saaks.

Et arendada vestlust võõra inimesega võid alustada nö “eelsoojenduseks” lihtsatest neutraalsetest küsimustest, millele on vastajal lihtne vastata ja siis jätkata avatud küsimustega.

Näiteks:

Küsimus: “Kas olete elupõline tartlane?”

Vastus: “Jah.”

Küsimus: “Kaua te olete juba elanud Tartus?”

Vastus: “5 aastat”

Küsimus: “Kus te varem elasite?”

Vastus: “Tallinnas.”

Küsimus: “Ahsoo! Mis teid tõi Tallinnast ära hoopis Tartusse elama?”

(See küsimus on avatud ja nüüd peaks vestlus muutuma dünaamilisemaks.)

Vastus: “Pakuti uut tööd Tartusse ja nii ma otsustasingi kogu perega siia kolida.

Kuid umbusklik või kaitseseisundis inimene võib vastata ka siin lakooniliselt: “Töökoha vahetus.” Sellisel puhul aitab uus küsimus, mis toetub eelmisele küsimusele, kuid on süvitsi minev.

Näiteks: “Nüüd, kus olete Tartus juba 5 aastat elanud, öelge minule-põlisele Tartlasele, missugune erinevus on töötada Tallinnas või Tartus?”

Siin peaks vastaja mõttes võrdlema asuma ja vastus tuleb juba pikem, millest omakorda saab uusi küsimusi genereerida.

KUIDAS LIIKUDA KÜSIDES ÜLDISELT ÜKSIKULE, KONKREETSELE, SPETSIIFILISELE

Kui küsida teismeliselt: “Kuidas sul täna koolis läks?” (avatud küsimus) , siis võib

ta siiski vastata lakooniliselt: “Hästi.” Ja vestlus ongi lõppenud.

Et vestlust edasi arendada, esita uus avatud küsimus, kus laiendad esialgset küsimust üldiselt üksikasjadele:

“Mis oli selles päevas erilist?”

“Mis sulle täna eriti meeldis?”

“Mis sulle tänasest meelde jäi?” 

KUIDAS LAHENDADA KONFLIKTI KÜSIMUSTE ABIL

a) Enne kui lähed läbirääkimistele, mõtle läbi ja kirjuta üles küsimused, mis võiksid olukorda selgust tuua.

b) Mõtle välja küsimused, mis suunavad lahenduse suunas mitte süüdlaste otsimise suunas.

c) Testi küsimusi enda peal. Esita need endale kõva häälega. Tunneta, ega need pole ründavad ega ülekuulamist meenutavad.

KUIDAS ÕPPIDA ESITAMA HÄID KÜSIMUSI, MILLELE INIMESED MEELSASTI VASTAVAD JA ENNAST AVAVAD

Kuula erinevaid podcaste, sest podcasti autor on juba suure töö ära teinud, et oma küsimused kokku panna. Jälgi podcasti külalise vastuseid küsimustele ja tee järeldused – mis töötab, mis mitte. Kirjuta head küsimused üles. Eriti hea on õppida podcastide esimestest minutitest, kus alles luuakse rapport ehk harmooniline ja empaatiline omavaheline side. Kui suhtled lapsevanemaga või uue kolleegiga, saad neid teadmisi edukalt kasutada.

Võõrastega ongi keeruline suhelda, seepärast on vaja küsimuste esitamist treenida. Jälgi ennast igapäevasuhtluses. Kas esitad teistele rohkem avatud või suletud küsimusi ja kuidas mõlemil juhul vestlused kulgevad.

Kolleegiga koos saab rollimänge harjutada (näiteks vanema-õpetajavaheline konflikt), oma rollimängu salvestada ning pärast üle kuulates järeldused teha. Ideid konfliktide lahendamise rollimängudeks on kõigil igapäevaelust kindlasti olemas. :)